Lugesin Kirthi Kalyanam et. al 2007. aastast pärit artiklit "Behind the Scenes of a Viral Marketing. How Plaxo Crossed the Tipping Point an Fate of the Ebola Virus" (http://www.scu.edu/business/faculty/research/2006-07-papers/upload/wp07-03-kalyanam-viral-campaign.pdf). Uurijad võtsid fookusesse Plaxo, firma, mis tegeleb meiliaadresside kataloogi pidamisega ning selle pidevaks uuendamiseks kasutab viirusmarketingi. Uurijad analüüsisid nende äri evolutsiooni ja jõudsid järeldustele, et ehkki viirusmarketing on väga ahvatlev (turundamise kulud puuduvad), on tegemist siiski raske tööga, mis turundamisedollarite asemel nõuab leidlikkust, visadust ja tähelepanu pööramist nüanssidele.
1. Isegi kui toode on olemuselt viiruslik, ei ole sellele garanteeritud viiruslik kasv: vajalik on aktiivne haldamine, mis siis mõjutab otseselt viiruskampaania tulemusi.
2. Viirusmarketingi kampaania õnnestumisel on ehk kõige olulisemgi viirusmootori valmisolek. Kui viirusmotor on valmis, siis tuleb võrgustik moodustada. Üks võimalusi äparduda on need sammud vastupidi järjestada moodustades võrgustiku enne, kui toote tunnused on adekvaatsed.
Kõige olulisemad Plaxo juhtumi puhul on minu jaoks viiruskampaania võimalikud negatiivsed efektid, mille uurijad välja tõid: kampaaniat võidakse tajuda privaatsuse rikkumisena, tekkida võib nn Ebola sündroom. Selle piiri tajumiseks tasub monitoorida nt blogisid. Ehk Plaxo näitel: kui nende viiruse levik muutus liiga kiireks, siis tõi see kaasa negatiivse vastulöögi. Foorumites ja artiklites viitati nende tegevusele kui rünnakule privaatsuse vastu ning neid hakati pidama spämmi genereerijateks. Seega - suurte kampaaniate puhul (Eesti kontekstis seda ohtu reaalselt tõenäoliselt ei eksisteeri) on oht saada spämmija tiitel ning oluliselt kahjustada oma brändi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment